Projekti 126 missioon
Eesmärk.
Eesti Vabariigis telefoni tasuta lühinumbril ööpäevaringselt
antava (kättesaadava) ja IFOTES´i (ülemaailmse vältimatu
psühholoogilise abi telefonide föderatsioon) normidele
vastava vältimatu psühholoogilise abi teenuse
väljaarendamine eesti ja vene keeles.
Töötava süsteemi lühikirjeldus.
Lühinumbri süsteemi puhul on igal inimesel võimalik
helistada numbril (126), millelt on võimalik saada ühtlase
kvaliteediga vältimatut psühholoogilist abi. Helistamine on
tasuta, nõustamine professionaalne ja maksimaalselt
anonüümne kuna telefonikonsultantide võrgustik paikneb
hajutatult üle kogu vabariigi.
Ööpäevaringselt töötavasse ühtsesse lühinumbri süsteemi
integreeritakse piirkondlikud usaldustelefonid, mis osalevad
valvekordades graafiku alusel. Valvegraafiku koostamisel
arvestatakse nii piirkondlike usaldustelefonide soove ja
suutlikkust kui teenuse nõudluse muutust ööpäeva-,
aastaaegade ning muude faktorite lõikes.
Piirkondlike usaldustelefonide integreeritud, ööpäevaringselt
töötavas süsteemis suundub lühinumbri valinud helistaja
kõne lähimale vabale valvekorras olevale piirkondlikule
usaldustelefonile. Kui see on kõnega hõivatud, suunatakse
kõne automaatselt edasi järgmisele vabale telefonile.
Taust.
Usaldustelefonide võrk hakkas Eestis kujunema 1987.aasta
detsembrist, mil loodi Tallinna usaldustelefon. 1990.aastal
ühinesid Eestis tegutsevad usaldustelefonid (17
usaldustelefoni, 248 vabatahtlikku konsultanti)
assotsiatsiooniks "Usaldus". Assotsiatsioon "Usaldus" on
IFOTES liige alates 1991.aastast.
Käesoleval ajal töötab igas maakonnas oma usaldustelefon,
mille tööajad ning töö metoodika on vähemalt mõnevõrra
erinevad (mõni usaldustelefon on avatud vaid teatud
nädalapäevadel; enamik telefone ei tööta öötundidel;
telefonide numbrid erinevad maakonniti jne.). Paralleelselt
Assotsiatsiooniga "Usaldus" liitunud usaldustelefonidega
töötab ka kitsama suunitlusega telefoniabi teenuseid
(Vähiliidu nõuandetelefon, AIDS´I usaldustelefon, Noorte
usaldustelefon, Ohvriabi telefon, Eluliini usaldustelefon,
Tallinna Kriisiabi Keskuse usaldustelefon jt.).
Juba usaldustelefonide loomise algperioodist on asjaosaliste
eesmärgiks olnud usaldustelefonide võrgu töö viimine
ühtsele üleriigilisele tasuta lühinumbrile, mis suurendaks
helistaja anonüümsust ja abi kättesaadavust ning ühtlustaks
osutatava abi kvaliteeti. Samuti võimaldaks see
efektiivsemalt jaotada konsultantide töökoormust,
arvestades abivajaduse dünaamikat ööpäeva jooksul.
Vajalikud ressursid.
"Vältimatu psühholoogilise abi tasuta lühinumbri"
(usaldustelefoni) pidev käigushoidmine on võimalik
järgmiste ressursside olemasolul:
1. Konsultantide kaader, kelle paindliku töökorraldusega
oleks võimalik kindlustada vähemalt 2 konsultandi
ööpäevaringne valvelolek (sisuliselt 48 inimtöötundi
ööpäevas, kokku orienteeruvalt 17 000 töötundi aastas).
2. Konsultantide kaadri sisemist koordineeritust ja kogu
süsteemi üldist funktsioneerimist kindlustav kaader (kuni 3
täiskoormusega töötajat) ja kontoriruumid.
3. Lühinumbrile valitud kõnede kommutatsiooni tagava
tehnoloogilise süsteemi ja vastavaotstarbelise aparatuuri
ning seadmete olemasolu ja käigushoidmine.
"Vältimatu psühholoogilise abi tasuta lühinumbri"
käigushoidmise maksumus aastas on orienteeruvalt 1,5 - 2
miljonit krooni, millest konsultantide töö, süsteemi
funktsioneerimist tagava aparaadi töö ning tehnoloogilise
süsteemi ja aparatuuri ning seadmete käigushoidmine
moodustavad igaüks umbes kolmandiku. Projekti
käivitamiseks on täiendavalt vajalik ühekordne investeering
projekti 250 000 krooni ulatuses.
Võimalik säästlik lahendus.
Riigi, äri- ja mittetulundussektori hea tahte ning koostöö
korral on kirjeldatud süsteem põhimõtteliselt võimalik tööle
rakendada ka oluliselt väiksemate rahaliste kulutustega.
Konkreetselt tähendaks see, et mittetulundussektor
kindlustaks süsteemi tegevuse vabatahtlikkuse alusel
(tasuta) töötavate konsultantidega, ärisektor kindlustaks
omavahendite arvel süsteemi tehnoloogilise
funktsioneerimise ja riigieelarvest finantseeritakse süsteemi
koordineerimiseks vajalikke kulutusi.
Projekti realiseerimine.
Soodsatel asjaoludel on projekt põhimõtteliselt võimalik
täies mahus realiseerida poole aastaga. Seejuures on
otstarbekas alustada eesti keelse liini ettevalmistamisega ja
selle käigus omandatud kogemused kanda järk-järgult üle
vene keelse liini avamisele.
(2000.aasta tekst)
|
|
126 missioon
