Eesmärgid
Muretelefon 126 - kättesaadavamaid sotsiaalteenuseid
Kõik on kuulnud usaldustelefonidest ja paljud on
kindlasti ka ise helistanud. Alates selle aasta algusest
käivitus üleriigiline tasuta lühinumbriprojekt
Muretelefon 126.
Nüüd, kui projekt on käivitunud, võib julgelt öelda, et
nii kättesaadav ja lähedal pole abi Eesti inimesele veel
kunagi olnud. Ja seda igas Eestimaa nurgas.
Ahto Reinaru
Muretelefon 126
Kuidas see telefon toimib?
Kui helistate numbril 126, siis siirdub teie kõne kõigepealt
Eesti Telefoni keskjaama. Sealt suunatakse kõne sellele
piirkondliku usaldustelefoni numbrile, milline on parajasti
valvekorda lülitatud murekõnede kuulamiseks.
Muretelefoni pulss tuksubki muretelefoni kontoris, sealt
toimub kogu suure süsteemi juhtimine. Muretelefoni
kontorist antakse arvutiside kaudu ka juhtkorraldusi Eesti
Telefoni sidesüsteemidele kõnede suunamiseks. Tehniliselt
on loodud tingimused, et murekõnedele vastajad võivad olla
hajutatult üle Eestimaa.
Millistelt telefonidelt saab Muretelefonile 126
helistada?
Muretelefonile 126 saab helistada üle Eesti ja tasuta, valides
lihtsalt oma kodu või töö telefonilt 126. Taksofonidest veel
esialgu helistada ei saa. Kui aga kasutate mõne asutuse
keskjaama, siis tuleks ette valida vastavalt teie asutuse
keskjaama suunanumber.
Kust sai alguse Muretelefon 126 idee?
Idee pärineb Suur-Britanniast, kus analoogne süsteem on
juba aastaid edukalt töötanud. Seal on intelligentsem
telefonikeskjaamade võrk - kui abivajaja helistab ja üks
telefon juhtub kinni olema, suundub kõne kohe edasi ja
nõnda niikaua, kui mure südamelt räägitud. Helistaja saab
ühenduse mõne sekundi jooksul.
Eestis kuulab muresid esialgu kaks inimest korraga. Kui
leidub rohkem neid inimesi, kes teisi tahavad aidata ning
Eesti Telefon saab viimased digijaamad valmis, siis saab ka
Eestis sellist karussellisüsteemi kasutada.
Palju on neid inimesi, kes muretelefonis teiste
muresid kuulavad?
Neid on tublisti üle saja, oleks vaja aga paar korda rohkem,
selleks, et tööaega pikendada. Kes on huvilised, võtku
piirkondliku usaldustelefoni juhiga ühendust või Hingeabi
Assotsiatsiooniga Usaldus.
Kõik murekõnedele vastajad on läbinud spetsiaalse
ettevalmistuse ja kuulavad samal ajal muresid ka
piirkondlikes usaldustelefonides.
Kas võib öelda, et Muretelefon on välja kasvanud
senistest usaldustelefonidest?
Väga otseselt võib nii öelda ja peabki ütlema. Esiteks
Muretelefoni missioon on sama, mis usaldustelefonidel -
rohkem kuulata, kui nõustada, õigesti kuulata. Teiseks on
murekõnedele vastajate puhul tegemist samade inimestega,
kes on usaldustelefonides.
Kolmandaks - Eesti Telefoni, Sotsiaalministeeriumi ja
Assotsiatsiooni Usaldus vahel sõlmitud ühiste kavatsuste
protokollis nimetatakse seda projekti ka Usaldustelefoni
Lühinumbriprojektiks.
Muretelefon oli korraldajatele alguses tööpealkiri. Hiljem
tundus aga, et see nimi on sobivam. Viskasime nalja, et
mõiste usaldus tänapäevases Eestis, see justkui viitab
rohkem kriisile, usalduskriisile?
Mis piirkondlikele telefonidele liitumisel kõige enam
probleeme valmistas?
Alguses kindlasti teadmatus, sest paljud kartsid, et
kohalikud telefonid pannakse kinni või jäävad need ilma
kohaliku omavalitsuse toetusest. Osaliselt oli see ka
põhjendatud hirm. See tähendab, et pikemas perspektiivis,
kui Muretelefoni 126 teenindab intelligentne keskjaam,
kaovad paljud kohalikud numbrid ära. Virtuaalne
intelligentne keskjaam võib korraga teenindada kasvõi
kümmet abivajajat.
Numbreid jääb vähemaks, aga teenus ei kao.
Meeldejääval ja üle Eestilisel tasuta numbril on abivajaja
seisukohast alati rohkem eeliseid.
Nüüdseks on Assotsiatsioon Usaldus, kes projekti
koordineerib, jõudnud Muretelefoni olemust kohalikele
omavalitsustele valgustada - et kohalik toetus peab olema.
Kohalike omavalitsuste juhid on hakanud mõistma, et
kohalikke telefone toetades kindlustavad nad teenuse, mida
nad üksi kunagi kinni maksta ei jõuaks. Hakkavad mõistma,
et riik Muretelefoni projekti kinni ei maksa. Seda pole keegi
kunagi nii mõeldudki.
Aga kes siis maksab?
Riik ehk Sotsiaalministeerium maksab kogu süsteemi
administreerimise kulud. Samuti infotehnoloogilise baasi
loomise. Ja seda kõike teatud määral. Eluliselt tähtsad on
projektile Eesti Telefon ja inimesed, kes on nõus oma
vabast tahtest teisi aitama. Eesti Telefon kingib aga kõigile
helistajatele oma mure südamelt rääkimiseks tasuta
kõneminuteid ning abivalmid muredekuulajad kingivad
selleks oma vaba aega ja head tahet.
Milliseks jääks siis kohaliku omavalitsuse roll?
Paljudel juhtudel on isiklikel probleemidel sotsiaalne taust.
Probleemide puntrasse sattumise põhjuseks võib olla
sotsiaalne ebaõiglus või sotsiaalsfääri nõrgad kohad ja isegi
möödalaskmised, möödavaatamised. Usalduskõne mõjub
rehabiliteerivalt ning praeguses olukorras on see lihtne ja
inimlik viis abivajajani üldse jõuda. Usalduskõne võib
maandada isiklikke pingeid ja seeläbi ka sotsiaalseid ja
vastupidi - just selles võiks kohalikud juhid näha tulu oma
inimestele. Ma ei mõtle siin ainult linna-, vaid ka vallajuhte.
Eestlased on küllaltki läbi imbunud keskvõimu lembusest.
Tegelikult kohalikul tasandil tegutsemisest oleks palju
rohkem tolku. Veelgi enam siis, kui teha seda koos.
Mida kohalik omavalitsus Muretelefoni projekti
toetamiseks kohe teha saaks?
Kõige lihtsam viis seda teha on ühendust võtta piirkondlike
usaldustelefonide juhtidega ja pakkuda oma abi. Näiteks,
küsida lihtsalat "Mis mureks?"
Tallinn,
10.01.2000.
|
|
126 missioon
