Suitsiid – mõttetu surm
Suitsiidikalduvus iseloomustab ühelt poolt rahva elujõudu, stressitaluvust ja oskust toime tulla ning teiselt poolt tervishoiu ja sotsiaalabi kvaliteeti.
Eesti kuulub maailma kõrgeima suitsiidiriskiga riikide hulka. Aastatel 1991-1999 hukkus Eestis suitsiidi läbi ligi 5000 inimest, neist 3761 meest ja 974 naist. Keskmine suitsiidisuremuse kordaja oli nimetatud aastatel 35,3 (meestel - 60,2, naistel – 13,6). Meeste suitsiidide arvukuse poolest oleme maailmas kolmandal kohal (Venemaa ja Leedu järel), naiste suitsiididega edestavad meid Hiina, Kuuba, Sri Lanka, Leedu ja Ungari.
Suitsiidide arv on vaid jäämäe tipp. Suitsiidisuremuse kõrval teiseks mõõdetavaks rahva suitsiidikalduvust iseloomustavaks ilminguks on suitsiidikatsete arv. Ajavahemikus 1996-1999 sai Tallinnas suitsiidikatse tõttu meditsiiniabi üle kahe ja poole tuhande patsiendi, suhtarv - 150..170 suitsiidikatset 100000 Tallinna elaniku kohta.
Suitsiidimõtetega ja -kavatsustega hõivatud inimeste hulk on veel kümneid kordi suurem. Täisväärtuslikust elust on eemale kistud ka need inimesed, kelle lähedane on suitsidaalne, ja kogu lähikeskkond, kus on toimunud suitsiidisurm.
Suitsiid on välispõhjustest tingitud surmade hulgas esikohal, ületades ligemale kahekordselt sõidukiõnnetustes hukkunute ja üle kahe korra tapmiste arvu. 15..24-aastaste hulgas moodustab suitsiidisurm veerandi surmajuhtudest ning 40% suitsiidkatse sooritanutest. Seega on põhjust väita, et suitsiidikalduvus on valdavalt noorte probleem.
Enamus suitsiide on võimalik ära hoida, kuna suitsiid on väga harva hetkeotsustus. Reeglina eelneb periood, mil inimesel esinevad erinevatel põhjustel sugenenud vaimse tasakaalu häired, mistõttu ta ei suuda mobiliseerida oma ressursse ning näeb suitsiidis väljapääsu lahendamatuna näivale olukorrale. Mida varem õnnestub suitsiidiprotsessi sekkuda, seda suurem on võimalus elutahe taastada.
Eesti-Rootsi suitsidoloogia Instituudis valmis eesti-spetsiifiline suitsidaalse käitumise ennetamise programm, mille elluviimine eeldab riigi poliitilist tahet. Programm on sihtgruppidele orienteeritud ja hõlmab erinevaid tegevuskavasid, mis kataksid 1) kogu elanikkonna 2) teadaolevad riskirühmad, 3) suitsiidkatse sooritanud ning 4) suitsidaalse isiku lähedased ja suitsiidiohvri leinajad. Käsitlust on leidnud nii isikuomased kui sotsiaalsed probleemid.
Airi Värnik, MD PhD
Eesti-Roosti Suitsidoloogia Instituudi juhataja
Tartu Ülikooli professor
|
|
