 |
Usaldustelefoni teenuse korraldamisest
EV Sotsiaalministeerium
Nr.1-8/5799 18.10.2002.a.
Kohalikele omavalitsustele.
Usaldustelefoni teenuse korraldamisest.
22.09.1999.a. kirjutasid Sotsiaalministeerium, AS Eesti Telefon ja Hingeabi Assotsiatsioon Usaldus alla ühiste kavatsuste protokollile, millega osapooled väljendasid ühist soovi ja kavatsust avada üleriigiline tasuta vältimatu psühholoogilise abi telefon (usaldustelefon).
01.01.2000.aastal avati osapoolte koostöö tulemusena Hingeabi Assotsiatsiooni Usaldus juures vältimatu psühholoogilise abi usaldustelefon 126, mille töösse integreeriti maakondades töötavad usaldustelefonid.
Usaldustelefoni 126 avamisel lepiti kokku järgmises.
AS Eesti Telefon katab omavahendite arvelt lühinumbri sidetehnilise toetuse ja helistajate kõnetasu.
Sotsiaalministeerium finantseerib Hingeabi Assotsiatsiooni Usaldus juures töötava üleriigilise usaldustelefoni tegevuse koordineerimist (tegevjuhi, statistiku ja raamatupidaja töötsu, lähetused, sidekulud, kantseleikulud jms.).
Hingeabi Assotsiatsioon Usaldus integreerib üleriigilisse usaldustelefonide süsteemi piirkondlikud usaldustelefonid ning annab oma panuse telforite (usalduskõnedele vastajate) tasuta töötamisega.
Üleriigilise usaldustelefoni 126 avamisega paranes helistajatel heaolu - teenus on üle riigi tasuta kättesaadav (erinevalt maakondlikest usaldustelefonidest, millistele helistamine on tasuline), suurenes helistajate privaatsus ja ühtlustus teenuse kvaliteet.
Murekõnede statistikast nähtub, et helistajate jaotus on maakonniti suhteliselt ühtlane.
Kuna üleriigilise usaldustelefoni 126 töötamine on võimalik koostöös maakondlike usaldustelefonidega (sealsed telforid vastavad üleriigilisel usaldustelefonil), siis peeti üleriigilise teenuse avamisel endastmõistetavaks, et maakondlike usaldustelefonide finantseerimine jätkub endiselt kohalikust eelarvest.
Sotsiaalministeeriumile on saanud teatavaks, et mitmetes maakondades on olnud peale usaldustelefoni 126 avamist vastuväiteid piirkondlike usaldustelefonide finantseerimisele kohalikust eelarvest. Lähtutakse eeldusest, et üleriigilise usaldustelefoni finantseerimine peaks olema riigi ülesanne.
Sotsiaalministeerium peab vajalikuks üleriigilise vältimatu psühholoogilie abi usaldustelefoni 126 tegevust ning on jätkuvalt seisukohal, et selle finantseerimine koosneb 2-st osast – riiklik osa ja omavalitsuste osa.
Sotsiaalministeerium finantseerib ka järgnevatel aastatel riigieelarvest Hingeabi Assotsiatsiooni Usaldus üleriigilise usaldustelefoni tegevuse koordineerimiseks.
Peame vajalikuks, et ka maa- ja linnavalitsused leiaksid võimalusi piirkondlike usaldustelefonide tegevuse püsikulude katteks (organisaatori töötasu, majandus- ja koolituskulud), et loodud psühholoogilise toetuse süsteem, kuhu on kaasatud piirkondlikud usaldustelefonid ning mille teenuse tarbijateks on kõikide maakondade elanikud, saaks järjepidevalt funktsioneerida.
Siiri Oviir,
sotsiaalminister.
|
|
|
